Süsivesikurikkad toidud kaalualandajale – kuus, mida nautida, ja kolm, mida vältida. Kuidas jääb kartuliga?
(5)Oled välistanud oma menüüst banaanid, oad ja leivad-saiad keto dieedi või mõne muu hetkel laineid lööva toitumistrendi tuules? Sellisel moel süsivesikutest loobumine pole aga sugugi hea mõte. Mitte kõik süsivesikurohked toiduained pole samast puust. Millest tasub loobuda ja mis on tervislikud süsivesikuallikad, mis peaksid kaalualandaja toidulauale alles jääma?
Oad ja kummikommid on küll mõlemad süsivesikud, aga oma mikrotoitainete sisaldus poolest ei saaks nad olla erinevamad. Sama lugu on näiteks banaani ja šokolaadibatooniga.
Suure osa meie igapäevasest toidust kipuvad moodustama madala kvaliteediga süsivesikud nagu suhkrurikkad söögid-joogid ja valge sai. Need on süsivesikute allikad, mida tasub normis kehakaalu ja üldise tervise huvides piirata.
Lihtsustatult jagunevad süsivesikud kahte rühma: kiiresti imenduvad ja aeglaselt imenduvad süsivesikud. Mida keerulisema ehitusega on süsivesik, seda kauem läheb organismil aega, et seda omastatavaks glükoosiks ümber töödelda. Pikaldaselt imenduvate süsivesikute mõju veresuhkru tasemele on aeglasem ja ühtlasem ning energiatase kehas püsib stabiilsem.
Kiired süsivesikuid saame suhkrust, suhkrurikatest toitudest, maiustustest ja valgest jahust valmistatud toodetest. Aeglaselt imenduvate süsivesikute allikaks on kõik täisteraviljatooted, värsked köögiviljad ning kiudainerikkad puuviljad ja marjad.
Viimati nimetatud ongi toiduained, millest peaksime hankima oma igapäevase süsivesikute normi. Siin on kuus eriti kasulikku süsivesikurohket toiduainet, mis teevad kõhu kauaks täis ja varustavad keha väärtuslike toitainetega.
